Kriitika oodatud.

Kirjutan enda jaoks, nii et see pole kohustuslik kirjandus ;)

Lugudega võib aega minna, sest kirjutan siis kui viitsin, jõuan ja tahan.

Kirjavead võivad sees olla.

_______________________________________________________________________________

No tere jälle!

vahepeal on mitu päeva möödunud, ja suht palju on ka juhtunud. Meil on linnas noorte festival, suht lahe värk on kui sõpradega sinna minna. aga minu jaoks kujunes see maailma nõmedaimaks ürituseks üldse.

lugu siis selline:

Leppisime Janeliniga sõnumite teel kokku et saame festivalil kokku, tema võtab Eneli kaasa ja mina võtan Oliveri. mõeldud tehtud, saime siis seal kokku, ja siis pm hakkasid Janelin ja Eneli meie eest ära jooksma, kui palusin et meid ka ootaksid siis ainult irvitasid ja kappasid edasi. suht nõme. hoidsime siis Oliveriga omaette.

Järgmisel päeval pidime Isabelliga minema sama kokkulepe, ja siis hakkasid nad jälle eest ära jooksma. aga siis Eneli rääkis mulle, et Ragnar korraldab enda juures istumise, mõtlesin et oh hoian telefoni ligi, kuna ta oli paar päeva tagasi kurtnud et pole mind näinud ammu, muidugi pidime festivali esimesel päeval kokku saama aga ma ei leidnud teda, ja helistada ka ei saanud sest olin selle asjanduse koju unustanud. ühtegi kõnet ega sõnumit ei tulnud.

järgmisel päeval läksime Oliveriga festivalile kahekesi, ei mingeid kokkuleppeid. ja mida ma tähelepanin kõik sõbrad käisid minust mööda kui õhust. ja siis ühel hetkel taipasin et ka Oliver ei tee minust välja... läksin ära koju... nuttes, ma ei tähenda kellegijaoks midagi.

ja nüüd istun ma siin ja kirjutan seda sissekannet.

მომწონს