Uurin oma külalist siis lähemalt.Kuidas ma peaksin teda tundma.Ta on ju nii võõras.Kui ma vaid ainult pimeduses ei istuks.Ja nagu minu mõtteid lugedes tuleb elekter tagasi.
"AH"
Lipsab mu uulte vahelt välja.Muidugi ma tean ju teda ja tunnen,see ju DEIMIAN isiklikult.Kuid kuidagi võõras.Nii kahvatu,nii ilus ja seksikas.Kuid midagi on tema juuras võõras,kuid mis?Ja siis ma taban ära,ta silmad.Need ei ole enam nii tumesinised mis meenutavad sügavat järve,vaid neis on punakas läige.
"Deimian.Mis sinuga juhtus"
"Küll sul läks alles kaua.Kas sa mind nüüd sisse lased.PALUN."
"Aga mis juhtus?sa oled kuidagi võõras"
"Kuule,musi,sinu küssadele vastan siis kui sa mind sisse lased.Kui sa tähele ei ole pannud siis olen ma märg kui kassipoeg.Ja mul on ka natuke külm"
"Sa teed vist nalja."
"Mis mõttes"
"ses suhtes,et ma peaksin sind nii nimetatud su oma koju sisse kutsuma"
"AAAAAA.Läks meelest."
Ta naeratab mulle ja astub sisse.Võtab oma märja tagi seljast ja riputab selle riidepuule,ning suundub elutuppa.
"Sa oled kaminasse tule teinud.Väga hea."
"Kas toon sulle ülevalt mõne teki,et sooja saaksid."
"Pole vaja."
Naeratab ta mulle ja kahmab mu äkilise liigutusega sülle.Me prantsatame diivanile.
"Nii on ulga parem."
Ütleb ta mulle naeratades.
"Okei Deimian.Sa ütlesid,et vastad mu küsimustele kui sooja saad.Nii,et mis juhtus?"
"Nii kärsitu." Ta muigab."Olgu ma räägin sulle mis juhtus."
Ta sätib mind korralikult sülle istuma ja toetab oma pea mu õlale.Ja hakkab rääkima nii,et iga sõna ajal ta huuled paitavad mu kaela.Iga huulte liigutus erutab mind nii,et tahan,et ta mu kaela suudlustega üle külvab.
კომენტარები ჯერ არ არის.
იყავი პირველი - დაწერე შენი კომენტარი