Väikene jutukene armsast vanaprouast :)
Elas kord üks tore vanaprouna, kelle nimi oli Laura.
Laura oli ülimalt kõbus ning aktiivne 80 aastase vanainimese kohta. Ta käis laulu ja tantsukooris, kindlasti reisis ta kaks korda aastas välismaale ja üleüldse ei olnud tegevusi, mida ta ei oleks proovinud.
Ühel sombusel pärastlõunal, kui Laura oma kääbuskoeraga pargis jalutas, juhtus midagi....
Nimelt tutvus ta
kellegagi..
Tema nimi oli
Kert- nägus ning jõuline, kavala pilguga ning omajagu sarmikas.
Võib öelda, et
see oli armastus esimesest silmapilgust
Nad olid justkui
teineteise jaoks loodud...
Nende kohtumiselgi oli
justkui saatusesõrm mängus olnud.. Nimelt oli Kert astunud värske väljaheite
peale, mille koer oli uhkelt just väljastanud. Ta ropendas räigelt, kuid
märgates prouat, tal toon muutus.
Tema kõhus
lendlesid liblikad ning süda kiirendas lööki..
Ei teagi, kas
see oli tõesti armastus või tuli see sellest, et värske sita lõhn tal südant
pahaks ajas, kuid selle peale tormas ta põõsastikku ning öökis mõnda aega
seal
Edasi käis asi
justkui linnutiivul..
Juba paari
päevaga olid nad rääkinud pikad jutud maha ja teadsid teineteist läbi ja lõhki..
nende armastus oli kõikevõitev
Kuid ilmnes ka
probleem, miks nende elu ei võinud nii roosiline olla.
Nimelt oli Kert
alles 16 aastane.
Seega
vanusevahet oli neil omajagu
Kuid armastus
võidab ka kõige suuremad takistused ning ega nüüdki ei olnud vanusel erilist
tähtsust.
Nende
armastusromaan aga jätkus.. Nad moodustasid dünaamilise duo- Laura oma kogemuste
ja teadmistega ning Kert oma nooruse, uljuse ning väledusega.
Ühel
järjekordsel päeval, kui päike hakkas silitama hellalt oma kuumade kiirtega
armastajate paljaid kehasid, nad justkui teadsid, et täna juhtub midagi
erilist.
Täna pidi olema
Kert -i vanemate Pauli ja Joosepi pulmaaastapäev. (ahjaa, peaks mainima
segaduste vältimiseks, et Kert oli muidugi lapsendatud ning ta päris vanemad
olid hukkunud koletul ja võikal kombel)
Pidi tulema
suurejooneline pidu. Kõige rohkem
olid elevil Paul ja Joosep ise, kes lausa kiljusid rõõmsast meelest.
Niisiis.. Kõik
oli ette valmistatud- hunnikute viisi lillasid ja roosasid südametega õhupalle. Muidugi ei puudunud antud toonid ka nende endi riietuselt.
Inimesi ilmus
kohale igast ilmakaarest.
Seal peol ringi
vaadates oleks võinud kohe kindlasti öelda: "Küll Jumala loomaaed on alles
kirju"
Lateks riietus
ning niburõngad ei olnud mingisugune haruldus tollel peol.
Peo krooniks
esinesid ka kohaliku kuulsusega siiamikaksikud Janika ja Karin.. Nende laul
meenutas küll pigem köhas varese kraaksumist, kuid antud hetkel oli see
moes. Ümberkaudsed
koeradki hakkasid ulguma taolise jubeda kriiskamise peale.
Järsku keset
kõige suuremat peomöllu palus mikrofoni Kert.
Tal olevat
avaldus öelda.
"Terekest kõik
siin viibijad," alustas ta juttu.
"Tänasel kenal
päeval tahaksin ma endagi elu jaoks tähtsa otsuse edasi öelda"
"Ma olen mõelnud
pikalt ning põhjalikult, kuid ainsa lahendusena olen näinud vaid seda..."
"Armastus on kui
lill, mis vajab pidevalt kastmist, et ta säraks"
"Seepärast mina
ja mu kõige kallim inimene maailmas- Laura..."
Selle koha peal
tegi ta pausi sisse.. Ja kogu rahvas ootas ärevuses juba järgmist.
"Mina ja
Laura", kogeles poiss.
"Me
plaanime.."
"Me plaanime oma
elus astuda edasi suure sammu"
"Laura, sina
oledki see naine, kellega koos ostaksin ma kastekannu, et meie armastust
pidevalt kasta"
"Seepärast palun
ma sind endale naiseks"
Laura seevastu
ei pilgutanud selle peale silmagi, vaid seisis ühel kohal vaikides.
Laura paistis
olevat justkui kivistunud ning vaatas vaid ühte kohta oma klaasistunud
silmadega..
Inimesed
kogunesid ümber toolil istuva Laura.
Järsku ta
võpatas ning ütles imestunult: "Vabandust, kullakesed, ma jäin magama, mis siin
sünnib nüüd???"
Laura puhul ei
olnud tõesti imeks pandav see, et ta suvalisel hetkel võis silmad lahti istudes
tukkuma jääda.
Jällegi pidi
Kert julgust koguma ning ütlema: "Laura, sinuga veedetud aeg on olnud parim mu
elus, kõik need meeletud ööd, mis me oleme koos veetnud- see kõik on olnud
parim. Kas sa tuleksid mulle naiseks?"
Kõik ootasid
Laura vastust..
Nagu
lahkamisaruanne kinnitas, siis lämbus Laura oma valehammastesse, mis ta oli
kurku tõmmanud ehmatuse käigus. Kert aga seevastu leidis peagi järgmise
vanaproua, kellega tal hingesugulus tekkis.
Kui ta abieluettepanekut ei ole
talle teinud, siis elavad nad siiani õnnelikult koos..
:):)
lahe päris naljaks